Idüll

Lihtsalt üks mõnus tee- ja küpsiseõhtu võimsa  Vaikse ookeani kaldal.

Koaalad ja känksid

Austraalia on tuntud oma igasugu huvitavate ja eriskummaliste loomade poolest. Siin idarannikul peaks elama massiliselt koaalasid. Teed on kõik ääristatud taraga, hoiatusmärgid on väljas ning üle teede on nö rippsillad koaaladele teeületuseks (tähelepanek Aivarilt ja Triinilt). Meie siinveedetud 10 päeva jooksul oleme küll otsinud, kuid pole näinud mitte ühtki koaalat ega känguru.

Tee peale jäi üks rahvuspark, kus oli 2 km matkarada ning seal pidi palju koaalasid nägema. Läksime siis neid mõmmikuid otsima.

Paraku meie saagiks kujunesid ainult puu otsa ronimise jäljed.

Lohutuseks lõppes matkarada imeilusas täiesti inimtühjas rannas.

Aga känksidega läks meil täna hoopis paremini. Nägime lausa viite :) Esimesed kaks püüdsime ka pildile.

Ps. Vahvat videot, kuidas Karin känkse hüppama õpetab, näeb meie youtube kanalilt :D

Koaalade ja känkside jahi vahepeal sattusime kihvti värviliste kividega randa. Kivid olid oma värvid saanud inimeste käte läbi. Seal oli kive, mis olid pühendatud lahkunutele, pulmade puhuks, sünnipäeva õnnitlustega ning muidugi igasuguste külastajate poolt jäetud märkidega. Kahjuks meil vastavaid värve polnud, muidu oleks üks kivi endale vahva sini-must-valge kuue saanud.

Aussi kõige idapoolsem tipp

Täna õnnestus külastada Austraalia mandri maismaa kõige idapoolsemat tippu Byron Bays. Imeilusad kaks liivaranda, millede vahel kõrgub mäeküngas oma lumivalge majakaga. 

Gold Coast

Saime auto kätte ja mõtlesime, et nüüd põrutame kohe paradiisi - Sunshine Coasti ja Noosasse. Mõeldud, tehtud. Meie pettumuseks aga ootas meid ees vihm. No mis paradiis see on, kui ainult vihma sajab päevad otsa. No ok, ei viitsi siin vihma käes passida, peame ikka vähe kindlama plaani paika panema, muidu jäämegi ainult mingi hetkelise mõtte ajel ringi tuiama. Plaan siis sai selline - sõidame Sydneysse mööda rannikut ning teel külastame ka põhilisi vaatamisväärsusi. Sydneysse püüame jõuda kolme-nelja päevaga ning seal olles otsime tööd näiteks jõulude hooaja töötajana. See annaks hea võimaluse veits raha teenida (mis paraku hakkab olematuks varsti kahanema) ning samal ajal linnaga tutvuda.

Esimene pikem peatus teel Sydneysse sai tehtud Gold Coastil. Saime Karini endise ülikooli kaaslasejuurde öömajale. Meil jälle vedas meeletult, sest 1) nad olid ülitoredad ja lahked inimesed ning 2) nende korter asub fantastiliselt mõnusa koha peal - rand paistab rõdult, 2 min randa kõndida, otse linna südames, melu keskel. Gold Coast Surfers Paradise on väga ilus koht. See on puhas, hubane, inimesed on viisakad ja sõbralikud, üliilus rand jne jne.

Surfers Paradisei ranna promenaad

 Kodukanad :)

Mõned videod rannast, laulvast liivast, öömelust ja kodukanadest leiab meie youtubei kanalilt.

Kõik inimesed on ilusad ja head!

Oleme Austraalias olnud nüüd pea 10 päeva ja tahaks lihtsalt öelda, kui häid inimesi me oleme kohanud ja toredaid kogemusi saanud.
Kõigepealt tervitas, võttis meid vastu, aitas ja mahutas Brisbane'is Taavi. Ta oli hästi tore ning ilma temata oleks meil nii autoost kui lühenditest ja bürokraatiast läbinärimine oluliselt keerulisem olnud. Siis Mark, kes meile auto müüs, oli heasüdamlik ning ka siis kui esimesed autoristsed saime oli ta appi tulemas ning isegi pakkus, et maksab poole rendirahast.
Autoremondimeestest juba Mann kirjutas pikema jutu..
Seejärel campimas tõi üks Austraalia mees meile lihtsalt heast peast oma joogivee ning hiljem ka õlut.
Kanada poisid jagasid meiega oma lõket.
Sunshine coasti turismiinfo tädi kutsus meid endale külla, et saaksime ikka sooja dušši ning pärast söötis ka kõhud täis.
Ja lõpetuseks olime Surfers Paradise'is.
Ausalt, nii palju heasüdamlikkust ja toredust oleme siin selle kümne päeva jooksul kogenud, et ei oskagi oodata, mis edasi saab. Ka poes ja tänaval on inimesed väga viisakad ja kõik on jube abivalmid.
Meist saavad siin ka paremad inimesed. :) Karma :)

Esimesed ristsed autoga

Paar päeva tagasi juhtus selline lugu, et poisil hakkas väga palav. Ikka kohe nii palav, et pidime kiirtee ääres peatuma. Mis seal ikka, tõmbasime kõrvale ja tegime kapoti lahti. Midagi mõistliku peale hakata ei osanud, seega andsime poisile natuke puhast vett juua, ootasime ning sõitsime esimese mahasõiduni. Otsisime ühe bentsuka ja lootsime, et saame sealt jahutusvedelikku. Õnneks oli kohe bentsuka kõrval üks remondikas.

Astusime sisse ja rääkisime, et poiss lausa higistab. Mees arvas, et termostaat on katki ja vaja opp teha. Ütles, et esimene võimalus selleks on alles järgmine päev ning maksma läheb 360 kohalikku. Pidasime poisi ja teiste tarkade inimestega nõu ning mis seal ikka - kui vaja oppi, siis vaja. Läksime siis remondimehe jutule, tegime kutsika silmi ja ütlesime, et tegelt on selline lugu, et me elame selles autos ning kui mingigi võimalus oleks kohe opile saada, siis me oleks väga tänulikud (kell oli 16.45). Ok, onu ütles, et mis ma teiega ikka teen, no püüame siis täna ette võtta. Meil sai väga hea meel. Aeti siis poiss garaaži ja kapott lahti. 10 mintsa pärast tuleb onu, et tal häid uudiseid. Tundub, et radika kork oli lihtsalt lahti ning jahutusvedelik oli kõik selle vahelt välja pressinud. Meil sai nii hea meel, et nägu peeretas peas mis hirmus. Nad andsid poisile korralikult juua, keerasid korgi kõvasti kinni ja ütlesid meile, et võite minna. Küsisime, et aga mis siis võlgneme ka? Ütlesid, et ah ei midagi, et me ju pm ei teinudki midagi. Oh seda rõõmu. On ikka häid inimesi. Tänasime ette ja taha ning lasime jalga. Tänutäheks aga jätsime googlesse neile ülihea tagasiside :)

See ongi meie uus valge ratsu. Loodame väga, et teenib meid hästi ja veab kõikjale :)

Tegime korraga ka auto müügi pildid ära tuleviku tarbeks :D

Ps. Panime oma valgele ratsule nime ka -POISS