Hanoi ehk põhja Vietnam

Hanoi oli äge ja niii ammu, et vaadake parem videosid. Kui sinna uuesti lähme siis teeme juba uued seiklused....
Põhja-Vietnami me rohkem ei näinudki, sest koduigatsus oli juba suur ning otsustasime varem tagasi lennata.
Vastuvõtt Tallinna lennujaamas oli legendaarne ja jääb vist alatiseks meelde. Tervitused Jarkkole ja Laurile!

Mekongi delta tuur

Peale rattatuuri sõitsime bussiga tagasi Ho Chi Minh'i, bussis tapsime prussaka ning ööbima sattusime eriti kehva hosteli. Kuna bussijaam asus kesklinnast kaugel ja Mekongi delta tuuri jaoks oli meil pick up ükskõik kust, siis valisime bussijaama ümbruses kõige kõrgema hinnanguga ning lähemal asuva hosteli. Õnnetuseks oli see paras peldik. Kohale jõudes selgus, et neil pole meile voodeidki anda või noh üks voodi ja siis elutoa diivan... päriselt!? Olime väsinud ja üsna nõutud ning rattasõidust ka mustad. Ōnneks lugesid nad meie nägudest, et diivanil me küll ei maga ja lõid ühe tüübi siis meie asemel diivanile. Leppsime muu jamaga ja saime magatud. Hommikul tuli meile väga tore giid aga järgi, tõi kohvi ja hommikusöögi ning nii algas autosõit Mekongi deltasse.

Kohale jõudes hüppasime kohe paati, et jõel veidi ringi kruiisida. Kohe anti kätte ka kookosvesi. Elu on ikka ilus küll.

Käisime vaatamas kuidas riisipaberit ja kookosekomme tehakse, sõime väga mõnusa ja hea lõuna, puhkasime sutsu võrkkiiges ja siis kruiisisime paadiga edasi, käisme telliste ja pottide tegemist vaatamas. Õhtul viidi meid ühte kodumajutusse, kus saime perega koos õhtusööki valmistada ning õhtul väga tähtsat jalkamatsi Vietnami ja Kambodza vahel telekast vaadata.

Paatide ninadesse on maalitud silmad, et kurjus ja õnnetus paati ei tabaks.

Kookosekommide valmistamine

Plaksriisi tegemine, nagu popkorn, aga riisist

Kokkamime kodumajutuses

Teine päev saime ujuvat turgu vaadata, kus olid nii suured hulgimüügi paadid, kui väiksemad paadid, mis suurtelt kaupa ostsid ja selle siis edasi maapeal asuvale turule viisid. Lisaks muidugi sööki have jooke müüvad paadid. Saime meiegi hommikusöögi paadis.

Edasi sõitsime vaatama, kuidas riisinuudleid valmistatakse ja sealt edasi sõitsime jalgratastega kakaofarmi.

Giidi juhtimisel rattatiir

Püha puu

Kakaoshotid

Kakaopuu viljad

Lootose õied puuviljaaias

  Rattaga ikka edasi

Jackfruit

Kokkuvõttes oli Mekongi delta tuur lahe. Giid rääkis väga heas inglise keeles lahkelt meile nii vaatamisväärsustest, Vietnami poliitilisest olukorrast, kohalikust elust-olust ja ka endast ja oma perest. Saime teada palju huvitavat ning arutleda erinevatel teemadel. 

Canyoning ja rattatuur Da Latis

Peale Mui Ne kokanduskursust sõitsime bussiga Da Lat'i. Bussisõit oli üsna piinarikas, põlved mahtusid vaevu istmevahesse (ehk oli ülikitsas) ja ka tee päris kurviline ja auklik. 

Da Latis suundusime hosteli, pakkisime end lahti ja otsustasime teha väikese jalutuskäigu linnapeal. Seadsime sammud Maze pubisse. See oli väga lahe, 6 korrust kitsaid käike väga head passiooni ja rummi kokteilid ning kiftid maalingud ja nurgakesed. Avastamisrõõmu jätkus kauemaks.

Järgmise päeva hommikul aga korjati meid ööbimiskohast peale, et saaksime minna canyoning'i tegema.

Enne seiklust pidi kohalik doktor su terveks tunnistama - mõõdeti vererõhku.

Uus päev tõi uue seikluse. Kuna viimane bussisõit oli paras piin, otsustasime Mui Ne'sse tagasi jalgratastega sõita. Esimese poole viidi meid autoga, siis 65km ratastega ja viimane jupp veel autoga. Rattasõit oli suures osas mäest alla ja meile väga meeldis.

Taamal draakoniviljapuude istandus

Mui Ne, haldja läte, liivadüünid ja kokandus kursus

Peale Ho Chi Minh'i sõitsime rongiga rannikule Mui Ne'sse. Valisime ööbimiseks rannas asuva hosteli.

Külastasime lähedal asuvat fairy stream'i ehk haldjate oja. Ümber oja olid punase ja valge liivaga liivadüünid ja liivakivid ning oja ise oli väga pehme liivase põhjaga, mida mööda oli väga mõnus paljajalu kulgeda. Turiste oli ümberringi ainult sutsu liiga palju.

Vaade Mui Ne kalasadamale

Avastasime ümbrust ikka rolleriga

Tänavapilte

Suureks turismiatraktsiooniks ümbruskonnas on liivadüünid (nii punase kui valge liivaga) ja loomulikult saab mööda liivadüüni ka alla kelgutada.

Kohalikud tädid, kes inglise keelt suurt ei räägi olid liiga abivalmid.

Mui Ne's käisime ka kokanduskursusel, et Vietnami köögiga

köögiga end paremini kurssi viia.