Mannu ja Katu rännakud ja seiklused: Elust Texases

Texase väikelinn on nagu tõeline cowboyde meka. Inimesed käivad ringi lehmapoiste mütside, saabaste, teksade, särkidega, saabastel on ketastega kannused küljes, kõigil on tagahoovis hobused ning pidevalt toimuvad rodeo showd, cuttingu (lehma karjast ära ära lõikamine) ning tünnisõidu võistlused.

Texas ise on päris pisike. Elanikke on siin pisut üle 800, toidupoode on kaks, kaks bentsukat ning üks pubi.

Meie elame ühes eesti mõistes suvilas - väike majake kus on kaks tuba, pisike kööginurk ja dusiruum. Aga meile sellest piisab, rohkem polegi vaja. Ühel pool on meil naabriks itaalia vanamees, kes meiega üldse ei suhtle, (kui välja arvata üks kord, kui ta ähvardas Lucky Rocketi kõri läbi lõigata kui ta peaks öösel haukuma) ning teisel pool elab ülitore naisterahvas Gay, kes kusjuures töötab ka Whyallas.

Nagu arvata võib, pole siin linnakeses mitte midagi teha. Oleme nii tänulikud, et leidsime kaks bäkkerit, kellega koos peale tööd õhtuti või vabadel päevadel miskit ette võtta. Üks neist on kokaonust sakslane Kuschi ja teine itaallasest politoloog Jack. Koos oleme õhtuti mänginud erinevaid lauamänge, vaadanud filme, nädalavahetusel käinud cämpimas või teinud pühapäevahommikuti pannkooke. Mõlemad on meievanused ning täitsa meie inimesed.

Ega me palju nädalavahetusi Texases ei veetnudki. Enamasti ikka sõitsime nendeks neljaks vabaks päevaks kusagile ära. Käisime näiteks Gold Coastil Aivaril külas, tutvusime uute eestlastega, käisime Cairnsis ja Brisbane'is.

Aivari juures Gold Coastil Elvist kuulamas. Olime jälle ainsad kes rokkisid, aga lahe oli!

Bine on meie uute eesti poiste lemmik koht ja olgem ausad, hakkas meilegi meeldima.

Jälle meie inimesed!

Õnneks olid meil ka väga lahedad töökaaslased, kellega ikka peale vahetuse lõppu sai pubis istutud ning koos mõnusalt aega veedetud. Austraalia inimesed on uskumatult avatud ja siirad. Meid on nii soojalt vastu võetud ning oleme ikka päris palju uusi sõpru saanud.

Julie sünnipäev - meie boss ja hea sõber.