Oleme saanud tagasisidet, et siin on elu kui pardiisisaartel. Nii see päris pole, siiski Indoneesia, mitte Maldiivid. Turistikohtades on küll päris puhas ja pigem koristatud, kuid nii kui veidi välja lähed on teeääred prügimäed, linnad või õigemini külad tolmupilved ning sina, valge inimene vaatamisväärsus, mida võivad kohalikud tundide kaupa jõllitada. Kõik on siiski viisakad. Kõige kurvem on aga prügi ookeanis, laevaga ringi sõites kulgeme mööda pudelitest, kilekottidest, pakenditest, paberitest, kohati on isegi väikesed prügisaared. Gili saartel snorgeldades olid riffid juba täiesti surnud ning korjasimegi peamiselt ookeanist prügi, kalu oli ka :). Kõik mis tänaval on liigub suure vihmaga mööda kanaleid otse ookeani.
Loodame, et asi siiski tulevikus paraneb.
Siia blogisse kirjutame oma seiklustest, paneme ülesse pilte ning jagame videosid. Kõik, keda huvitavad meie rännakud, saavad just selle blogi kaudu ennast kursis hoida.
pühapäev, 12. november 2017
Paradiisisaared
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar