Gili saared olid loomulikult mõnusad. Põhi strip Gili Trawanganil (Gili tralalaa) on väga mürarikas, elav ning õhtul piduderohke. Kuid kui minna teisele poole saart on aga rahulik ja saab päikeseloojangut liivarannal kokteil käes nautida. Lemmik joogiks on meil kujunenud kohalik Bintang Radler, mis on siis sidrunimaitseline limonaad kerge kraadiga. Gili saartel snorgeldasime terve päeva, kilpkonni oli omajagu, kuid riffid on kahjuks ära rikutud, suures osas randa uhutud ning vesi prahti täis. Sukelduma ei läinud, lähme parem seal, kus rohkem vaadata on. Kokku nautisime saari 3 päeva ning nüüdseks oleme juba Ubudis. Siia saamine oli päris seiklus :)
Nimelt on 1.november siin suur püha ja loomulikult oli ei olnud kokku lepitud mikrobussi mitte kusagil. Aga kannatlikkus on voorus ja nii me siis ootasime, suhtlesime kohalike vahemeestega ning lõpuks saime ka oma prepaid transa kätte. Sõidu peale nautisime grillitud kala - mis on siin tõesti hea.
Ubudis muidugi kauplesime kõigepealt öömaja, siis kohtasime teisi kaasmaalasi supermarketis ning pidasime plaani. Tahtsime alustada uut päeva varakult, kuid läks nii nagu ikka ja planeeritud kella 7 ajal saime rollerid alles 9 paiku.
Roller on siin põhiline liiklusvahend ning sellega ringi sõita väga mõnus. Igale poole pääseb ligi, kütust võtab vähe ning sõidab päris kaugele ehk näeb palju. Liikluskultuur on väga viisakas, enamikel juhtudel isegi teatakse, mis punane tuli fooris tähendab (kohati on see siiski soovituslik).
Pildid räägivad iseenda eest.
Nüüd oleme juba kultuuri sisse elanud ja nautime seda võrratut kaost, mis on aasias. Aega on :)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar