Esmaspäev, 19. november 2018

Hallo Vietnam - Saigon ja Cu Chi tunnelid

Taiwanis käidud ja lõpuks meie viimasesse reisisihtpunkti - Vietnami. Maandusime Ho Chi Minh'is (endise nimega Saigonis) pühapäeval ja lennujaamas viisat tehes saime juba aru, et oleme jõudnud tuttavasse ning kaootilisse aasiasse. Nimelt polnud meil sularaha, et viisa eest maksta. Üks lennujaamatöötaja siis viis minu läbi passikontrolli ja ütles, et mine võta aga ATM'ist raha välja ja tule tagasi. Ise ta kaasa ei tulnud. Teadagi, et kui lennujaama kinnisest tsoonist välja lähed, siis tagasi sisse enam ei saa. Nii pidin nii mõnegi ametnikuga veidi arutlema ja kurtma oma kurba saatust, kuid tagasi nad mind lasid.

Viisad tehtud võtsime takso ja suundusime oma suurte kottidega hostelisse. Jätsime kohvrid kuhugi nurka ja suundusime linnapeale. Loodame, et kohvrid seal ka nädala pärast on. Esimene peatus oli turule, kõhud olid juba veidi tühjad ja kaup tuli ju üle vaadata.



Turistipoed olid väga kifte asju täis, Hanois peame ilmselt ühe ostlemise päeva tegema. Ega me turult suurt kaugemale jõudnud, sest pidime broneerima omale Vietnami sõja tunnelite avastamiseks tuuri järgmise päeva hommikuks, kuid tädi letitaga ütles, et üks tuur läheb kohe (15 min pärast) ja nii me sinna bussile hüppasime.

Vietnami sõda leidis aset 1955-1975 ja kestis seega 20 pikka ning verist aastat. Sõja üheks osapooleks oli demokraatlik Lõuna Vietnam, keda toetas ja varustas USA ning teiseks osapooleks kommunistlik Põhja Vietnam, kelle taga oli Nõukogude Liit ja Hiina. Oli palju pommitamist ja sōjakuritegusid ning vietnamlased pidasid sõda ja varjusid tunnelitesse. Tunnelite kogupindala ja keerukus ning sügavus oli muljetavaldav. Saime ka ise katsetada 100m seal tunnelites läbida.

Mõned näited dzunglisse rajatud lõksudest


Saime ka ise tunnelites roomata







Näide tunnelite ehitusest ja keerukusest

Ventilatsioon, mis tunneli varjamiseks on ehitatud välja nägema termiidipesa sarnane

Sandaalid, millega kõndides jäävad jalajäljed nii nagu kõnniks teises suunas

Pommid

Relvad, nendega sai proovida ka lasta, kui huvi oli (raha eest muidugi)

Tunnelites käidud, olime väsinud ja läksime magama. Hommikul võtsime seljakotid ja seadsime sammud Vietnami sõjamuuseumi. Muuseum oli päris huvitav, eriti jäid meelde pildid mürgise kemikaali puistamisest dzunglisse (et taimi tappa). Need kemikaalid olid aga mürgised ka inimestele ja põhjustasid palju väärarenguga lapsi üle mitme põlvkonna.

Pildid sõjakoledustest









Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar